Peatäis haikusid

 

hall vaob valgele
kaela nagu vana arm
päev otsa lembes

 

*

 

hämarus laskub
salakuulajana ta
ei hüüa tulles

 

*

 

keskööni töötab
hõbesirbi vihinal
noor kuusulane

 

*

 

teel mereranda
kummardub krudisev liiv
soolase vee vend

 

*

 

rästas alustab
linnunokatäis sõnu
lõputul viisil

 

*

 

kasekohinad
vahtra malbed sahinad
jutuvestja tuul

 

*

 

nii valge päev et
ööl pole võimalustki
vaid neli tähte

 

*

 

langevad tähed
hea talvetagavara
õnnelik hoidis

 

*

 

et su teel oleks
keegi kes sind mäletab
ja su nime teab

 

*

 

kontpuu sääreluud
kõlksuvad vastu kolpi
surelike viis

 

*

 

rada lehti täis
lohistan jalgu järel
meil omad jutud

 

*

 

hommik on härmas
midagi nägin unes
vist käo kukkumist

 

*

 

igavus kondab
mööda halliks tõmmatud
kõnniteeservi

 

*

 

olen seda teed
vist varem käinud meenub
hämaruse samm

 

*

 

vee jahe käsi
sikutab ragisedes
jäämantli peale

 

*

 

kesk männimetsa
suured sammaldunud pead
unenägijad

 

*

 

margareetale
poeb õiesüdamikku
mõte augustist

 

*

 

üks unenägu
tuli hommikul vastu
tervitasime

 

*

 

taevalindude
vanker kallab hõbedat
kogu öö saab täis

 

*

 

kaitseinglite
uka-uka-mina prii
mu tagahoovis

 

*

 

kevad teab mu teed
ise veel puhkan jalga
talve tagatoas

 

*