Ma kohtan tiigrit keset kasemetsa
keset sulamärga kevadkuud
ta seisab seal ja vahib mulle otsa
mõlemad on vait ei paota suud
Kui kohtan tiigrit ei ma sõbruneda püüa
ma siiski inimene tema metsik loom
vaid kerge vaevaga võib mind ta ära süüa
on väga võimekas ta teravhambne koon
Kui kohtan tiigrit keset kaski
saan vanemaks ta ainitisest pilgust
vean ette oma tiigrimaski
nii natukene laenan tema julgust
Ja tema triipe jäljendades tõmban
üle keha mustad viirud
nii inimjalgadega tiigriks kõlban
teen kaasikus veel mõned tiirud
Et kui siis keset linnadžunglit
ma kohtun mõne apla kiskjaga
oma maskiga teen talle tiigritrianglit
ära peletan ta kasevitsaga
***
Kui sõdalane seisan sinu selja taga
ja igaks juhuks hoian mõõka
oled minutagi noor ja vaba
tead mis puuga ennast mõõta
Seal seisan oma nähtamatuses
ja eemale pean piirivalve kombel
need kes sinu elusähvatuses
lõhatavad oma kirkaid pomme
Ja ennekõike hoian silma peal
su väiksel ennastunustaval lapsenäol
ma vaevu mäletan mis tema teab
öö läbi lasen kukkuda ta õnnekäol
***
Vastu õhtut
Kui metsalinnuna sul luban suve
saarelehtedena kuninglikult langen
ööhommikuse unena sind kutsun tule
vabastama oma veiderdavaid vange
Mis iial õppinud neilt oled
muljeid teadmasõnu kõverikke
nad teavad hästi sind kas pole
sinu kinnihoidmismeetodeid ja trikke
Kas juba kuuekäis ei hargne
ja püss ei sooni liigselt õlale
kas kuuled halli haigruparve
nad maandunud on sinu kõrvale
Mundrit muuda luba küsimata
üll heida mustatriibuline rüü
ole vangi kombel must ja kasimata
nii meenub nende olematu süü
Kui raske tabaluku kriiksatus
sul külma jutina käib läbi seljast
ja tasa üle huulte hiilib iitsatus
on lahkumine kaugel naljast
Siis pärast õhtuhämarikku hange
võid sulatada oma kuuma kehaga
nõnda vabastada vange
see on parim mida teha saad
***
Väsimus
Su jõud on ainult aja küsimus
koht selgemast on selgem
kui öö su ümber süsimust
painutab maa sitket telge
Kui äge raju sakutab
su hella äsjavalmind pead
ning tuul ühtäkki vakatab
segi paisanud on halva-hea
Siis ennekõike tuleb väsimus
nagu raske kannul kerge
su jõud on ainult aja küsimus
koht selgemast on selgem
***
Julguse proov
Näe sealt nad jälle tulevad
kaks last üks pikem kui teine
võtavad siin pimeduses koha sisse
kaskede ja mändide vahel
ja ootavad mind – julgust
Täna viibin veel hetke
vaatan mida nad teevad
pikem näib tundvat seda paika
ta teab et miskit siin karta ei ole
aga väiksema rahutud silmad
sibavad vilkalt ringi
ja lähevad iga oksakrõbina peale suureks
Kuid siis võtab pikem väiksema käest kinni
ja välgukiirusel leian end nende seljatagant
ta näib teadvat mu salajast soovi
olla inimese lähedal
näib tundvat mu ajatut sõnumit –
olen otse su seljataga
kõige pimedamas metsas
kuhu mind otsima tulid
kui ümber pöörad –
siis kaon
kui minema hakkad –
tulen kõikjale su järel
Ja mõlemad
veel eneselegi teadmata
said sel õhtul mind pikaks ajaks
truult oma sappa
***
Ka täna öösel
Kõik saab korda
ka täna öösel
kassid leiavad kodu
vana mees tänaval jõuab koju
ka noored pilditud koperdavad kuidagi koju
kõik jõuavad koju
see tee on meile naha alla
voolama pandud
me tõstame iseeneslikult pea
kui lendab üle uhke haneparv
me langetame pea kui midagi on püha
ja väga vaikne
me naeratame kui näeme oma noorust seal tulemas
seisatame kui on suur valiku teelahk
teame kuidas toimida
lihtsalt eksime kui arvame
et ei tahtnudki koju
vaid kogu hingest ära
hetkel mil anname järgi
oma koduigatsusele
süttib koidutäht
kireb kukk
ja murdub
must loits
***
Ajast aega
Ajast aega aeg on lohistanud järel inimlast
kes proovis püüda hämariku tundi
eks vaata rumalat – mis minul tast!
ma pole tundnud säärast imelikku tungi
Ma usun tundvat oma aja rütmi
ja ehapüüdjatest ei huvitu
kuid jalg see teise sammu tükib
ja kureparv mu tagatoas talvitub
Inimlaps kes hämariku viimaks talletab
ta voolib sellest tumesuise linnu
kes laulab ainult tõtt ei valeta
kes tiivalöögiga võib põletada linnu
Ja otse minu tagatuppa rajab salu
kus kurekestel oleks vahva põli
ta hämarikutunnil viib neil kalu
kostub kaugele ta kerge sammu kõlin
Ning aeg kes äsja armutuna näis
mu päevi kruusatolmuks uhmerdas
va vembumees – teist jalga käis
üks unesegane tal lihtsalt jalus kohmerdas
***